Sel nädalal avaldas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) koostöös WHO-ga oma esimese ülemaailmse aruande rakupõhiste toodete toiduohutuse aspektide kohta.
Aruande eesmärk on pakkuda kindlat teaduslikku alust regulatiivsete raamistike ja tõhusate süsteemide loomiseks alternatiivsete valkude ohutuse tagamiseks.
FAO toidusüsteemide ja toiduohutuse osakonna direktor Corinna Hawkes ütles: „FAO toetab koos WHO-ga oma liikmeid, pakkudes teaduslikku nõu, mis võib olla kasulik toiduohutuse pädevatele asutustele mitmesuguste toiduohutuse küsimuste lahendamise alusena.“
FAO avalduses öeldi: „Rakupõhised toidud ei ole futuristlikud toidud. Rohkem kui 100 ettevõtet/idufirmat arendavad juba rakupõhiseid toidutooteid, mis on turustamiseks valmis ja ootavad heakskiitu.“
Aruandes öeldakse, et need ergutavad toidusüsteemide uuendused on vastuseks „tohututele toiduprobleemidele“, mis on seotud maailma rahvaarvuga, mis ulatub 2050. aastaks 9,8 miljardini.
Kuna mõned rakupõhised toiduained on juba eri arendusetappides, öeldakse aruandes, et on „oluline objektiivselt hinnata nende võimalikku kasu ja nendega seotud riske, sealhulgas toiduohutuse ja -kvaliteediga seotud probleeme“.
Aruanne pealkirjaga „Rakupõhise toidu toiduohutuse aspektid“ sisaldab kirjanduse sünteesi asjakohastest terminoloogiaküsimustest, rakupõhiste toidutootmisprotsesside põhimõtetest, regulatiivsete raamistike globaalsest maastikust ning Iisraeli, Katari ja Singapuri juhtumiuuringutest, „et esile tõsta nende rakupõhise toidu regulatiivsete raamistike erinevaid ulatusi, struktuure ja kontekste“.
Väljaanne sisaldab eelmise aasta novembris Singapuris toimunud FAO juhitud ekspertkonsultatsiooni tulemusi, mille käigus viidi läbi põhjalik toiduohutuse ohtude tuvastamine – ohtude tuvastamine on ametliku riskihindamisprotsessi esimene samm.
Ohtude tuvastamine hõlmas rakupõhise toidutootmisprotsessi nelja etappi: rakkude hankimine, rakkude kasv ja tootmine, rakkude kogumine ning toidutöötlemine. Eksperdid nõustusid, et kuigi paljud ohud on juba hästi teada ja esinevad võrdselt ka tavapäraselt toodetud toidus, tuleb võib-olla keskenduda konkreetsetele materjalidele, sisenditele, koostisosadele – sealhulgas potentsiaalsetele allergeenidele – ja seadmetele, mis on rakupõhisele toidutootmisele ainuomasemad.
Kuigi FAO viitab „rakupõhistele toitudele“, tunnistab aruanne, et ka „kultiveeritud“ ja „kultiveeritud“ on tööstuses sageli kasutatavad terminid. FAO kutsub riiklikke reguleerivaid asutusi üles looma selge ja järjepideva keele, et vähendada arusaamatusi, mis on märgistuse puhul ülioluline.
Aruandes soovitatakse, et rakupõhiste toiduainete toiduohutuse hindamisel on sobiv juhtumipõhine lähenemisviis, kuna kuigi tootmisprotsessi kohta saab teha üldistusi, võib iga toode kasutada erinevaid rakuallikaid, karkasse või mikrokandjaid, kultuurikeskkonna koostisi, kultiveerimistingimusi ja reaktori konstruktsiooni.
Samuti märgitakse, et enamikus riikides saab rakupõhiseid toite hinnata olemasolevate uuendtoidu raamistike alusel, tuues näiteks Singapuri muudatused oma uuendtoidu eeskirjades, et hõlmata rakupõhiseid toite, ja USA ametliku kokkuleppe kariloomade ja kodulindude kultiveeritud rakkudest valmistatud toidu märgistamise ja ohutusnõuete kohta. Lisatakse, et USDA on teatanud oma kavatsusest koostada eeskirjad loomsetest rakkudest saadud liha- ja linnulihatoodete märgistamise kohta.
FAO andmetel on „praegu piiratud hulk teavet ja andmeid rakupõhiste toitude toiduohutuse aspektide kohta, mis aitaks regulaatoritel teha teadlikke otsuseid”.
Aruandes märgitakse, et avatuse ja usalduse õhkkonna loomiseks, mis võimaldaks kõigi sidusrühmade positiivset kaasamist, on oluline rohkem andmeid genereerida ja jagada ülemaailmsel tasandil. Samuti öeldakse, et rahvusvahelised koostööpingutused tooksid kasu erinevatele toiduohutuse pädevatele asutustele, eriti madala ja keskmise sissetulekuga riikide asutustele, et nad saaksid vajalike regulatiivsete meetmete ettevalmistamisel kasutada tõenduspõhist lähenemisviisi.
See lõpeb väitega, et lisaks toiduohutusele on selle tehnoloogia turuletoomisel sama olulised ja võib-olla isegi olulisemad muud valdkonnad, nagu terminoloogia, regulatiivsed raamistikud, toitumisalased aspektid, tarbijate taju ja aktsepteerimine (sh maitse ja taskukohasus).
Eelmisel aastal 1.–4. novembrini Singapuris toimunud ekspertkonsultatsiooni jaoks kuulutas FAO välja avatud ülemaailmse ekspertide konkursi ajavahemikuks 1. aprillist kuni 15. juunini 2022, et moodustada multidistsiplinaarsete erialade ja kogemustega ekspertide rühm.
Kokku kandideeris 138 eksperti ning sõltumatu valikukomisjon vaatas taotlused läbi ja reastas need eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel – eelvalikusse valiti 33 kandidaati. Neist 26 täitsid ja allkirjastasid konfidentsiaalsuskohustuse ja huvide deklaratsiooni vormi ning pärast kõigi avalikustatud huvide hindamist loetleti ekspertideks kandidaadid, kellel ei olnud tajutavat huvide konflikti, samas kui kandidaadid, kellel oli asjakohane taust selles küsimuses ja keda võis pidada potentsiaalseks huvide konfliktiks, loetleti ressursiisikuteks.
Tehnilise paneeli eksperdid on:
Anil Kumar Anal, professor, Aasia Tehnoloogiainstituut, Tai
William Chen, Singapuri Nanyangi Tehnikaülikooli toiduteaduse ja -tehnoloogia professor ja direktor (aseesimees)
Deepak Choudhury, biotootmistehnoloogia vanemteadlane, Bioprotsessimise Tehnoloogia Instituut, Teaduse, Tehnoloogia ja Uuringute Agentuur, Singapur
lSghaier Chriki, dotsent, Institut Supérieur de l'Agriculture Rhône-Alpes, teadur, Riiklik Põllumajandus-, Toidu- ja Keskkonnauuringute Instituut, Prantsusmaa (töörühma aseesimees)
lMarie-Pierre Ellies-Oury, assistent, Institut National de la Recherche Agronomique et de L'Environnement ja Bordeaux Sciences Agro, Prantsusmaa
lJeremiah Fasano, vanempoliitikanõunik, Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet, USA (esimees)
Mukunda Goswami, India Põllumajandusuuringute Nõukogu juhtivteadlane, India
William Hallman, professor ja õppetool, Rutgersi Ülikool, USA
Geoffrey Muriira Karau, kvaliteedikindlustuse ja -inspektsiooni direktor, Keenia Standardibüroo
lMartín Alfredo Lema, biotehnoloog, Quilmesi riiklik ülikool, Argentina (aseesimees)
lReza Ovissipour, dotsent, Virginia Polütehniline Instituut ja Riiklik Ülikool, USA
Christopher Simuntala, Sambia riikliku bioohutuse ameti vanembioohutuse ametnik
lYongning Wu, Hiina Riikliku Toiduohutuse Riskihindamise Keskuse peateadlane
Postituse aeg: 04. detsember 2024